järeluuring

Semiosalong on läbi! Vähemalt selleks kevadeks.
Nüüd on aeg tagasisideks. Avalda kommentaarides (nii selle postituse kui loengute) oma arvamust loengute, läbiviimise, Tartu hariduse- ja kultuuriga suhtestumise kohta, tee ettepanekuid formaadi või lektorite valiku kohta järgmiseks aastaks. Mis mõtted tekkisid?

Peale pikema tagasisideme kirjutamist võid täita polli:

Kust said infot Semiosalongi kohta?

• meililistidest
• Facebookist
• plakatitelt
• tuttavatelt
• mujalt

View Results
Create a Blog Poll

#10 Kaisa Eiche kehast, keelest ja piiridest

27.04.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

crossing borders is the first condition of any realization

the eternal dynamic of life consist of construction & deconstruction of borders

potential energy is transformed into mechanical, biochemical, sexual, psychological and social energy

living body is a fetish

enjoy me, abuse me, I am your artist

#9 Gregor Taul kunstist Peterburi tänavatel

18.05.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Gregor Taulil on bakalaureusekraad semiootikas, praegu õpib ta EKAs magistriastmel kunstiteadust. Kogu kevadsemestri on Gregor veetnud Peterburi Tehnoloogia ja Disaini Ülikoolis vahetusüliõpilasena kunstiajalugu õppides. Gregori sõnul viitab juba Peterburi tekkelugu sellele, et linn ei saa läbi välismaalasteta, kuna on ajalooline metropol ja läbisõidupunkt, ning eestlased peaksid linnaga ajalooliselt eriti tugevat sidet tundma.

#8 Tanel Rander maastiku retoorikast

11.05.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Tanel Rander, kunstnikunimedega c:, chaneldior ja chaneldyor, kõneles peahoone krüptis sellest, millest kõneleb maastik. Psühhogeograafia ja urbanistika sugemetega teema tegeleb isikliku maastiku kaardistamisega, kuhu kanda päritolu & juured, ent ka soovide suund ja geograafiline huvipunkt kaardi suhtes.

Suure kartograafilise narratiivi, mis nõuab, et maailm oleks silme ees selge nagu inimese pale, kaasaegne tendents on koondada põhja ja lääne suund üheks paradigmaks, mille suunas elatakse, kus on tähtsad ja tulevikku suunatud kohad. Idafoobia on ida muutnud marginaalseimaks ilmakaareks, mis jääb ikka selja taha, mitte silme ette.

#7 Kristin Orav: 0 - art > 0

4.05.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Kristin Orav has a BA degree in Sculpture in the Estonian Academy of Arts and is currently doing her Master's degree on immaterial art in the University of Tartu. She is a semiotician, but also a performance artist, a dancer, a painter and a conceptual artist.

Kristin started the seminar session with a little warm up - she asked all the audience to stand up, stretch, reach their toes, stretch again and breathe. Just for the body to wake up, so it would be easier for the mind to follow her journey on the path of immaterial art.

What is a sign? As Charles Sanders Peirce put it - something that stands for something to somebody. Peirce divides a sign into three parts:

#6 Andrus Laansalu: Loom, kes eksis sümbolite metsa

28.04.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Entomoloogia, bioloogia, muusikateooria, kirjutamise ja semiootikaga kokku puutunud EKA ja TKK lektor Andrus Laansalu, kunstnikunimega Andreas W alustas loengut selgitusega, kuidas ta selle kõigeni jõudnud on, mida räägib. Kuigi akadeemiline semiootikuharidus Laansalul puudub, pole postmodernistlikus maailmas tema sõnul enam vahet, kust teadmistemosaiik pärineb.

Sebeokki tsiteerides laitis W kultuuriteoorikuid ja humanitaarsemiootikuid, kes ei tea midagi biosemiootikast, ent ometi selle osas julgelt kaasa räägivad. Kuid kuna looduslik tegelikkus erineb kindlasti sellest, mida kujutame end ümbritsevat, peab mateeriat (mitte kirjanduslikke abstraktsioone) uuriv semiootik kindlasti tundma bioloogiat.

#5 Marco Laimre informatsioonist

13.04.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Marco Laimre loeng-performance murdis seminarisarja selgroo suure raksakaga, rünnates loenguformaati kui sellist. Kogu improviseeritud ettekanne oli oma spontaansuses paigas. Algas kl 19:00, kui ruumi toodud lisatoolidki olid täis inimesi ning mina - organisaator, seisin peahoone fuajeekella all ja mõtlesin varasema lakoonilise suhtluse põhjal, et kas lektor üldse ilmub kohale. Kl 19:15, punktipealt akadeemilisel veerandtunnil sisenes Laimre, astus penikoormasaapais auditooriumi ette (mina vajusin ukseavasse veetud tugitooli) ja alustas.

#4 Urmo Mets: impamparhitektuur e arhitektuurikeele perifeeria

30.03.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Arhitekt Urmo Mets töötab arhitektuuribüroos Kauss ja Tartu Linnavalitsuses, on välja andnud luuleraamatu "Toimumata tulvade toimik" ja mängib bändis RasKatarsis kitarri. Oma loengu avasõnades arutles ta semiootika ja arhitektuuri sarnasuse üle - kuidas mõlemad on justkui katusteadused, mida saab paljudele nähtustele meetodina rakendada. Arhitektuuri olemusele lähemale liikudes määratles Mets piirid, mille sees arhitektuurikogemuse pingeväli tekib:

meeleline -> [taju] -> mõtteline

nägemine esteetika mälu

kuulmine kultuur

kompimine

haistmine

maitsmine

#3 Indrek Grigor: Miks Toomik iseendal persest välja ronib?

16.03.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Semiootik, kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik Indrek Grigor tegi süvasemiootilisele analüüsi Jaan Toomiku maalidest. Deleuze'i-strukturalistlik lähenemine juhib tähelepanu korduvatele motiividele Toomiku loomingus - esialgu peegeldus, mille kaudu väljenduvad vastandused isa & poeg, maa & taevas ning tants kui üheks saamise protsess.

Poeg kui isa ebatäiuslik peegeldus, mehe püüd iseennast taas luua. Kuigi mütoloogiline isa kujund püüab poja kaudu lõpmatult taassündida, pole poeg kunagi täpne koopia - autoreproduktsioon, enese taasloomine iseendast on viljatu. Selline mõttekäik on Grigori sõnul Toomiku maalide Sünnipäev I ja Sünnipäev II taga.

Viljakusega tegeleb Toomik videos "Mees", kus nööriga põllu külge aheldatud mees abitult ringiratast väänleb. Maa ja taeva Taassünni temaatika leiab lõpplahenduse peegelduse kaotamisest, maaga ja taevaga üheks saamises. Filmis Armulaud leiab Mees lunastuse, kõndides silmapiiri taha ning mitte enam naastes.

Strukturalistlik käsitlus huvitub kõikide nende elementide juures mitte tähendusest, vaid funktsioonist. Mis funktsiooni kannavad korduvad elemendid Toomiku maalides?

Lisakuulamist, Indrek Grigor 20. sajandi kunsti põhiprobleemidest:

http://tartumuliseb.net/blog/?p=57

#2 Edvin Aedma reaalsuse modelleerimisest ja arvutimängude loomisest

2.03.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Edvin Aedma käsitlus arvutimängudest toetub semiootikale, psühholoogiale ja neuroloogiale. Representeerimine on viidatavast (neuroloogilise) mudeli loomine ning selle jagamine. Viidates Stefan Beysti käsitlusele, on mängimine modelleeriv tegevus, mida tehakse eesmärgiga eelkõige nautida nimetatud tegevuse sooritamise võimalust. Samuti modeerimisvõimekust treenida, selles võistelda ning oma võimekust demonstreerida. Mängud modelleerivad universaalseid fenomene (näiteks füüsika- või teisi reegleid, mis kehtivad terves reaalsuses) ja kontektsuaalseid (näiteks poksi, mis modelleerib kaklust). Ühest küljest võib mäng olla reaalsuse universaalsete reeglite mudel ja teisest küljest ja kontekstuaalse modelleerimise puhul ka midagi tinglikku, millele ei pruugi päris-elus täpset vastet olla (simulaakrum).

#1 Tiit Joala tänavakunstist

16.02.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Visuaalsemiootika ringi avas tänavakunsti teemal Tiit Joala, kes on Eestis selle valdkonna üks silmapaistvamaid propageerijaid. Olles semiootikaga kokku puutunud John Deely loengutes, seostas Joala tänavakunsti märkide laviiniga, mille keskel inimene ühiskonnas liikleb. Avalikku ruumi asetatud reklaamplakatitega harjutakse ja pööratakse ajapikku vähem tähelepanu, aga ajutised ja üllatavad tänavakunstitükid haaravad inimese tähelepanu, edastavad neile ehk ühiskonnakriitilise sõnumi, pakuvad esteetilist naudingut või isegi panevad kahtlema reaalsuses. Näiteid taolistest tükkidest on internetiavarustes küllaldaselt, alustades ühe tuntuima päevakorralise tänavakunstniku Banksy töödega kuni kilekotikoletiste ja nätsumaalinguteni ning lõpetades massilise avaliku liputamisega, tabavalt koondnimetatud kui operation mindfuck.

Semiosalong alustab!

Visuaalsemiootika mitteametlik seminar Semiosalong, naljatlemisi semiootikute pikepäevarühm, on semiorebaste omaalgatuslik huviring, mille eesmärk on semiootilise analüüsi harjutamine kergemate materjalide põhjal kui loengutes käsitletu. Visuaalsemiootiliselt saab uurida kogu nähtavat maailma - linna- ja looduskeskkonnast filmi, teatri, kujutava kunstini. Seminari juhivad kutsutud tegevsemiootikud ja/või kunstnikud. Lektorid peavad loenguid peale aitähi veel võimaluse eest noori semiootikuid või muid huvitujaid inspireerida, kuulajatel avaneb seevastu võimalus tundma õppida oma huviala haruldasema nurga alt.

Semiosalong sünnib puhtast huvist semiootika vastu.