Wednesday, October 24, 2012

#21 Aune Unt: Meie minad, meie teised

17.10.2012 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18, Tartu)

Loengu salvestust saab kuulata siit.

Aune Unt, televisiooni ja dokumentalistika õppejõud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis, arutles Semiosalongis performatiivse laadi esiletõusust dokumentaalides, teles ja meediakultuuris üldisemalt. Arutlus tõukus Tartu Kunstimuuseumis üleval olevast ART IST KUKU NU UTi näitusest “MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (kuraator Rael Artel), täpsemalt kahest teosest: Kai Kaljo videost "Luuser" (1997) ja Anna-Stina Treumundi videotöötlusest "Luuser" (2011).


Monday, October 15, 2012

#20 Kadri Tüür ja Elo Liiv öko- ja pärimuskunstist

10.10.2012 Y galeriis (Küütri 2, Tartu)

Tartu Ülikooli semiootikadoktorant Kadri Tüür tutvustas Y galeriis Eike Epliku näitusel "Tüdruk, kes kõike armastas" oma teadmisi ökokunstist ning luges ette skulptori Elo Liiva, kes paraku ise kohale tulla ei saanud, mõtted pärimuskunsti teemal.

Tüür leidis, et Epliku näituse kataloogis kasutatud mõiste omailm (Indrek Grigor, "Teoretiseeriv sissevaade Eike Epliku eskapistlikku omailma") toimib selle näituse puhul metafoorina, ühtlasi luues päris selge seose biosemiootikaga. Kuna eksponaatides oli kasutatud loomi ja taimi nii kunstiliste kujundite kui töömaterjalina, võib rääkida näitusest seoses ökokunstiga.


Monday, October 1, 2012

#19 Hasso Krull: Müütiline keel

27.09.2012 galeriis Noorus (Riia 11, Tartu)

Tallinna Ülikooli kultuuriteooria lektor, esseist, luuletaja ja luuletõlk Hasso Krull pidas Nooruse galeriis, näituse "Sõida tasa üle silla" ruumides loengu müütilisest keelest ja loomislugudest, kus esimesena oli sõna.

Tavalises, meie kaasaegses keelekasutuses on keel instrument, eesmärgi saavutamise vahend sotsiaalses keskkonnas, info edastamise ja jäädvustamise tööriist. Keelemärkide tähendus on kokkuleppeline, seos tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne ning ei tulene kummagi sisemisest seosest teisega.
Selline on semiootiline arusaam keelest. Samas tundub keelel olevat ka mingi müütiline mõõde - sõna on võimalik lahti võtta lekseemideks, morfeemideks, foneemideks ja muuks, ent need uuesti kokku pannes moodustub müütiline tervik, tähendusega sõna, mille tähendusel tundub siiski olevat keelele üle kanduv müütiline põhjuslikkus.