Wednesday, May 21, 2014

Wednesday, May 7, 2014

#53 Timo Maran: Keha, luule ja loodus - biosemiootilise kriitika võimalikkusest

7. mai 2014 Arhiivis

Lindistust on võimalik kuulata siit.

KOKKUVÕTE:

Loengu eesmärgiks on biosemiootika, kultuurisemiootika ja kirjandusteooria seostamine eesmärgiga paremini aru saada kirjanduse ja looduse suhetest, kitsamalt looduskirjandusest.
Keha, luule ja loodus kui inimese bioloogilise ja biosemiootilise olemise aspektid:
  • keha, mis meil kõigil olemas on ja mille läbi me keskkonnaga seondume;
  • looduskeskkond, loodus ise, mis on struktuurne, tähenduslik, millega on võimalik tähenduslikke seoseid luua;
  • kirjandustekstid.
Biosemiootilisest kriitikast rääkides on siin kontekstiks on biosemiootika kui uurimissuuna areng, mis taotleb mõista ja kirjeldada tähendusloomet ja tähenduslikke struktuure looduskeskkonnas. Biosemiootilise kriitika all võiks siin mõista kirjanduse uurimist arusaamisega, et lisaks inimkultuurile on märgilised ka teiste liikide omavahelised suhted ja keskkonnaseosed ning samuti kõik need väga keerulised protsessid, mis meie kehade sees toimuvad – pärilikkusainete tõlgendamine, immuunsüsteemi tegevus jne ei ole mitte füüsikalised, põhjus-tagajärg-protsessid, vaid märgiliselt vahendatud, neis on olulisel kohal õppimine, harjumus, traditsioon jne.  
Biosemiootika on seisukohal, et tähendusprotsessid/märgiprotsessid läbivad loodust, toimivad erinevatel tasanditel kuni väga lihtsate elusolenditeni välja. Peamised tähendusprotsessid, mida uuritakse, on äratundmine, kommunikatsioon ja see, kuidas erinevatel organismidel tekivad assotsiatsioonid ja kategooriad ja kuidas neid kasutatakse. Biosemiootika rõhutab elusolendite subjektiivsust ja agentsust; seeläbi rehabiliteerib biosemiootiline vaade elusolendit kui elavat organismi keskkonnas, nähes, et elusolendi aktiivsus mõjutab paljuski ökoloogilisi ja evolutsioonilisi protsesse jms suhteid looduses. Viimasel ajal on biosemiootikas esile kerkinud küsimused seoses biosemiootilise vaatega evolutsioonile: kuidas tekivad eluslooduses erinevad semiootilised kompetentsid, milline on kõige lihtsam tasand, kus me saame märkide tõlgendamisest ja kommunikatsioonist rääkida (vt nt Terrence Deaconi autocell'i mudel [e.k. „iserakk“?]; samuti koodide-kodeerimise teema: millised on põhimõttelised erinevused koodide vahel inimkultuuris ja bioloogilises maailmas, nt rakutasandil; kuidas on oluline koodide paljusus.
Biosemiootika arengu valguses tekib küsimus: kuidas peaks vaade kirjandusele ja kultuurile muutuma, kui võtame eelduseks, et lisaks inimkultuurile on märgilised ka teiste liikide omavahelised suhted ja keskkonnaseosed ning organismide sees toimuvad protsessid? Mitte ainult raamatud ei ole tekstilised, mitte ainult seal ei toimu tähenduste interpreteerimine, vaid sarnaste tähenduste kaudu suhtlevad ja suhestuvad ka suur hulk teisi elusolendeid meie ümber, samuti aga see, kuidas meie endi kehades erinevatel tasanditel reaktsioonid, tajud, kohandumised toimivad – kõik see on samuti suuresti märgiliselt vahendatud.

ERROR #52 Kristin Orav. On Error in Failure in Contemporary Art

Von Krahl Academy, 05.05.2014

Audio recording coming soon

Photo Hannes Aasamets


















I launched a questionnaire-project "Research on Failure" a survey of contemporary artists from various fields, asking about their experiences of and ideas centering around the concept of failure, by using the contact network of the Center for Art and Urbanistics in Berlin, Germany in addition to my own connections. I borrowed the method of a descriptive domain from sociology, aiming at using qualitative research for analysing dense descriptions. Mt intention was to explore the relation between two variables, the use and understanding of both concepts, that is, the notions of failure and success, but also their synthesis successful failure in respondents´ creative practice. In total, I received 91 replies from artists from various age groups rom early 20s to mid 60s, from over 30 nationalities, different disciplines and stages in their artistic careers. A number of respondents found the idea of using failure as a deliberate strategy and the notion of successful failure controversial, describing all three concepts in similar terms.