Monday, March 17, 2014

ERROR #42 Gerhard Lock: Hüperteadvus ja hetkes olemine. Errori rollist muusikalises vabaimprovisatsioonis

Muusikateadlane ja helilooja GERHARD LOCK kõneleb errori rollist muusikalises vabaimprovisatsioonis

Von Krahli Akadeemia, 17.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Liisi Järve




















Rääkides errorist ehk veast loomingus tuleb eristada eksimusi struktuuri ehk süntaktilisel tasandil stiili või loomesüsteemi semantilisel tasandil rikastavatest kõrvalekalletest. Esimesed võivad juhtuda kogemata ja need on enamasti soovimatud, teised seevastu rakendatakse sageli teadlikult selleks, et kunsti vastuvõtjat üllatada ja vastava stiili piire kombata või hoopis laiendada. Muusikas on erroril üsna kahetine roll. Kompositsioonis võib see olla sõltuvalt stiilist kas absoluutselt taunitav või teatud tingimustel siiski teretulnud arengut soodustava tegurina. Interpretatsioonis on see praktiliselt taunitav ja professionaalne esineja esineb igal hetkel veenvalt.

Tuesday, March 11, 2014

ERROR #40 Liisa Kaljula: Mis juhtus Andres Lapeteusega? Errorist kõrgklassi homo sovieticuse näitel

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuride uuringute doktorant LIISA KALJULA kõneleb errorist kõrgklassi homo sovieticuse näitel

Von Krahli Akadeemia, 10.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kristin Orav


















Seekordses erroriteemalises Semiosalongis püüame kirjeldada ühte inimliiki, millest on teadaolevalt säilinud vaid ilukirjanduslikud ja kinematograafilised jäljed, mistõttu meil ei ole teaduslikku tõestust selle kohta, et see liik ka päriselt on eksisteerinud või tänaseni eksisteerib. Võimalik, et edasisel järjekindlal uurimisel arhiivides, fotoarhiivides, filmiarhiivides, muuseumikogudes ja antropoloogilistel välitöödel oleks võimalik selle liigi kohta leida ka dokumentaalset laadi materjali, ent täna tuleb meil toetuda olemasolevatele allikatele, milleks on Vene eksiilkirjaniku ja sotsioloogi Aleksander Zinovjevi satiirilised kirjutised, Poola preestri ja filosoofi Józef Tischneri filosoofilised kirjutised ning unustatud Eesti kirjaniku Paul Kuusbergi 1963. aastal ilmunud romaan „Andres Lapeteuse juhtum“ koos Eesti kultusrežissööri Grigori Kromanovi 1966. aastal esilinastunud mängufilmiga „Mis juhtus Andres Lapeteusega?“

Friday, March 7, 2014

ERROR #39 Oliver Laas: Vea-element tähenduses ja kommunikatsioonis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofiadoktorant OLIVER LAAS kõneleb vea-elemendist tähenduses ja kommunikatsioonis

Von Krahli Akadeemia, 3.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kristin Orav


















Igasugused vead ja eksitused on lahutamatult seotud tõega, st mingisuguse standardiga, mille suhtes eksitakse. Eksituse puhul on tegu vealiigiga. Eksitused on selgelt diagnoositavad vead. Üldjoontes võib eristada kolme liiki vigu:

  • Tunnetusvead on seotud ebaõnnestumisega õigete uskumuste omandamisel ning puudutavad ennekõike mõistust ja intellekti
  • Praktilised vead tulenevad tegevuste sihtidega seotud luhtumisest ning puudutab ennekõike oskusteavet ja kompetentsi
  • Aksioloogilised vead on seotud hindamisega ning puudutavad otsustusi

Käesoleva seminari keskmes on tähendussuhtest tulenevad vead. Märgi definitsioonist lähtuvalt saab tähendust käsitleda teatava funktsiooni, mingisuguse protseduuri või reeglina, mis kaardistab ühed elemendid teistele elementidele või siis sama hulga või sama tähestiku elemendid iseeendale. Tegu on kaardistussuhtega, mida võib vaadelda kaardi ja territooriumi suhte analoogina.

Tuesday, March 4, 2014

#38 Sven Vabar: Toome Mikita metsast välja!

26.02.2014 kirjanduslokaalis Arhiiv (Vanemuise 19, Tartu)

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Kirjanik, kirjanduskriitik ja semiootik Sven Vabar kõneles Semiosalongis Valdur Mikita viimasest raamatust "Lingvistiline mets".

Vabar selgitas oma ettekande pealkirjavalikut nõnda, et Valdur Mikita metsast väljatoomine oleks nagu kevade tuppatoomine pajuurbade ja kaseokstega, mis on pigem selleks hea, et näidata, et kevad ongi juba toas, kui päike paistab sisse ja saab aknaid kauem lahti hoida. Samamoodi on ka Valdur Mikita juba metsast väljas.
Vabar pakub, et „Lingvistiline mets“ on nii populaarseks saanud inimeste seas, kes pole avangardistid või kirjandusinimesed tõenoliselt tänu sellele, et Mikita pani ühe rahvuslikult populaarse müüdi kokku. Sellele on viidanud näiteks Kaur Kender, kes kirjutas vihkamisest nõretavalt: „PPS Kogu lingvistilise metsa värk ei aita ka. Sinna ei saa peitu pugeda. Seda ei ole. See on veidi veel feigim kui Hõbevalge.